Oled kindlasti kuulnud fraase nagu: “Temust tellisin, see maksis vaid mõni euro.” “Sheinist saad sama asja poole odavamalt.” Selliseid lauseid kuuleb tihti ja pea igal pool. Teema on väga lai ja mitmekihiline. Ettevõtjana pole ma päris erapooletu seega mõistus ütleb, et võib-olla polekski mõistlik sõna võtta. Samas kui kõik ootavad, et keegi teine seda teeks, ei muutu midagi. Seega võtan selle sammu ja räägin ausalt. Odavam, jah — aga mis hinnaga?
Tõsi, et paljud tooted näivadki sarnased ja on märksa soodsamad. Tekitabki mõtteid nagu: kui kohalik ettevõtja müüb niikuinii Hiinas tehtud kaupa, miks mitte osta see otse Temust ja säästa? Sellele loogikale on raske vastu vaielda, sest tarbija otsib alati parimat hinda.
Samas olles ise väikeettevõtja, kes samuti teeb koostööd Hiina tehastega, on mul tekkinud küsimus: kuidas on võimalik pakkuda nii madalat hinda? Kui minu omahind on juba kõrgem, siis mis jääb nende hindade taga varjatuks?
Temu kiire vallutus Euroopas
Temu laienes hämmastava tempoga Euroopasse 2023. aasta alguses. Nende rakendus on tänaseks üks enim allalaadituid kogu maailmas. Platvorm kasvab meeletu kiirusega, kuid sellega koos on kasvanud ka küsimused läbipaistvuse, kvaliteedi ja ohutuse kohta.
Tänapäeva maailmas kehtib karm tõde – kui sind pole sotsiaalmeedias ega Googles, siis sind sisuliselt pole olemas. Selleks on vaja teadmisi, strateegiat, raha ja muidugi aega. Suurtel rahvusvahelistel ettevõtetel on turunduseks oluliselt rohkem võimalusi ja ressursse. Olete ilmselt isegi märganud, et ükskõik mida otsida, ilmuvad kohe Google’is ja Facebookis Temu reklaamid. Temu ongi tuntud oma äärmiselt agressiivse reklaamistrateegia poolest. Reklaamiuuringute platvormi MediaRadar andmetel kulutas ettevõte 2023. aastal reklaamile üle 505 miljoni dollari. 👉Allikas. Sellist eelarvet saavad endale lubada vaid kõige suuremad tegijad. Nad ostavad nähtavust – ja teevad seda edukalt, sest nende reklaamid jõuavad sõna otseses mõttes igasse ekraani.
Väikeettevõtja vaatenurk
Paljudele tundub, et kõik e-poed tellivad Temust ja müüvad sama kraami kallimalt edasi. Tõsi – väiksemate tegijate seas võib sellist mudelit ette tulla. Tegelikkus on palju keerulisem. Euroopas kehtivad ranged reeglid selle kohta, mida ja millistel tingimustel tohib müüa.
Meie oleme näiteks iga koostööpartneri puhul kontrollinud:
- kas tehastel on vastavad sertifikaadid;
- millal on viimati tehtud materjaliteste;
- kas nad teevad koostööd ka Euroopa partneritega;
- töökeskkond – mõistlik ja ennekõike turvaohutusnõuandeid silmas pidav;
- kas palgad, tööajad jms on eetiline (sh puudub lapstööjõud)
Silikoonitoodete puhul on Euroopa standardid oluliselt karmimad kui Ameerikas või Aasias. Jah, see tähendab meile kõrgemaid kulusid — kuid annab kindlustunde, et tooted on päriselt ohutud. Sellist taustkontrolli ja tööd on aga raske tarbijale meeldivalt turundada. See ei kõla sama ahvatlevalt kui “-70% soodustus”. Ja vahel tababki mõte: kas sellel kõigel on üldse mõtet? Kas väiksel ettevõttel on ruumi maailmas, kus odavus on saanud normiks? Siis aga meenutad, miks alustasid — et teha asju teistmoodi, ausalt ja vastutustundlikult. Nii püüadki jääda enesekindlaks ja liikuda edasi, isegi kui vool sind vastassuunas tirib.
Suured mahud aga sisuliselt olematu kontroll
On selge, et suured tegijad nagu H&M või Temu saavad tehastega palju paremaid hindu – puhtalt juba mahu pealt. Ka parimate läbirääkimisoskustega jääme väikese ettevõttena suurtele tegijatele paratamatult alla. Lihtne näide – kui meie tellime ühte toodet lattu 100–300 tükki, siis meie jaoks on see juba märkimisväärne kogus. Suured ettevõtted tellivad aga sama toodet tuhandetes või isegi kümnetes tuhandetes eksemplarides. Seetõttu on tehase jaoks see, kas mina tellin 100 või 300 tükki, vaid pisiasi, mis hinnas suurt erinevust ei too.
Teine oluline teema on regulatsioonide järgimine. Aasiast tulev kaubavoog on nii suur, et kõike pole võimalik kontrollida. Paljud tooted jõuavad turule ilma, et keegi nende ohutust oleks kontrollinud. BEUC (The European Consumer Organisation) on teinud rea teste just Temu toodetele – ja tulemused on murettekitavad. BEUC testide põhjal leiti, et mitmed Temust tellitud mänguasjad ja beebitooted ei vasta Euroopa ohutusnõuetele, nagu näiteks:
- Lima- ja voolimismänguasjad sisaldasid liigselt booraksit, mis võib kahjustada laste tervist.
- Odavad plastmänguasjad sisaldasid ftalaate kuni 240 korda üle lubatud piiri – need ained häirivad hormoonsüsteemi.
- Beebitoodete ja mänguasjade puhul avastati mitmeid füüsilisi ohte: väikseid osi, mis võivad kergesti lahti tulla ja põhjustada lämbumisohtu, liiga pikki lutikakette, mis võivad põhjustada poomisohtu.
- Samuti esines vastuolusid vanusesiltidel (tootel ja veebis erinevad märgistused) ning mõnel juhul puudus kohalik keeleline märgistus täielikult.
- Ühelt kosmeetiliselt mängukomplektist leiti keelatud hormoonsüsteemi mõjutav aine, mis ei tohi esineda toodetes alla 3-aastastele lastele.
Kokkuvõttes näitab see, et paljud Aasiast pärit mänguasjad ja beebitooted, mida müüakse Temu kaudu, võivad olla tervisele ohtlikud. 👉 Vaata raportit siin (PDF). Muidugi ei taha me väita, et kõik mida sellistel platvormidel müüakse on jama. Kuid vahet tegemine heal ja halval on pea võimatu. Mingi vihje siiski võib olla lõpphinnas. Kui miski tundub liiga odav, et tõsi olla, siis ilmselt seda see ongi. Odavus tuleb millegi arvelt.
Mida ütlevad Eesti eksperdid?
Eesti meedias on teemat samuti käsitletud. ERR tõi esile, et kiire hinnatõus on pannud paljusid tellima Aasia veebipoodidest. E-kaubanduse Liidu juht Tõnu Väät on öelnud, et Temu rikub mitmeid EL-i seadusi, näiteks pakkudes pidevaid allahindlusi ilma, et näitaks viimase 30 päeva madalaimat hinda. Lisaks on probleemiks tootekvaliteet ja garantiid. “Kui toode maksab mõne euro, ei saa see materjal väga kvaliteetne olla,” väidab Väät. Tema sõnul on Eesti kaupmeeste eelis kiire tarne, eestikeelne klienditeenindus ja mugav tagastus. Ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on kinnitanud, et nad ei saa aidata tarbijaid, kes on ostnud kaupa väljaspool EL-i. Kui midagi juhtub, peab probleemi lahendama kaupleja asukohamaa kaudu. 👉 Loe ERR artiklit
Ja odavad riided?
Kuigi meie pood ei müü hetkel riideid, puutume lapsevanematena sageli kokku erinevate tekstiilidega. Sama küsimus kehtib riiete puhul: kui Shein või Temu väidavad, et rõivas on “100% orgaaniline puuvill”, siis kas see vastab tõele? Eriti kui hinnasilt selle kõrval on olematu.
Nahaarst Bret Kaldvee on öelnud saates “Terevisioon”, et Hiina odavkaubamajadest ostetud riided võivad põhjustada nahalöövet – eriti lastel, kelle nahabarjäär on niigi õrn. 👉 Loe ERR lugu Meie peres on suur osa lapse riietest teiselt ringilt – umbes 80%. Vanad riided on juba läbi pestud ja keemiliselt neutraalsemad. See on väikene, aga oluline samm teadlikuma tarbimise poole.
Aga mis siis lahendus on?
Lihtsat ega ühest vastust ei ole. Kõige laiema pintsliga öeldes ja lihtsustades on vastutus meie endi kätes – nii tarbijate kui ettevõtjatena. Seni kaua kui ei ole karmimaid kontrolle ja regulatsioone, on sisuliselt kaupade tellimine internetis “metsik lääs”. Saame tarbijatena teha teadlikumaid valikuid ja toetada neid, kes tegutsevad läbipaistvalt ja ausalt. Ka meie oleme alles väike tegija, kes unistab usaldusest ja nähtavusest oma koduturul. Samuti unistan ajast, mil suudame oma töö viljadest juba uuringuid tellida, pakkuda uusi lahendusi ja kasvatada teadlikkust, kuidas teha paremaid ja turvalisemaid valikuid – eriti oma laste jaoks.
